Lugesin läbi teise peatüki raamatus “The Case for Copyright Reform”, mille autoriteks on Rick Falkvinge ja Christian Engström. Valisin välja kaks mind kõnetanud ettepanekut.
Moral rights unchanged
We propose no changes at all to the moral right of the author to be recognized as the author.
Nobody should be allowed to claim that they are ABBA, or have written all of Paul McCartney’s songs, unless they actually are or have. To the extent that this is a real world problem, it should still be illegal to do so. ”Give credit where credit is due” is a good maxim that everybody agrees with.
Selle ettepanekuga ma täielikult nõustun. Mitte keegi ei saa lihtsalt varastada kellegi loomingut või nimetada ennast kellekski/millekski, kes ta tegelikult ei ole. Kui tekib vajadus kasutada kellegi loomingut, mis tahel kujul, tuleb alati välja tuua originaal autor.
20 years of commercial monopoly
Much of today’s entertainment industry is built on the commer- cial exclusivity of copyrighted works. This, we want to preserve. But today’s protection times – life plus 70 years – are absurd. No investor would even look at a business case where the time to pay-back was that long.
We want to shorten the protection time to something that is rea- sonable from both society’s and an investor’s point of view, and propose 20 years from publication.
- Antud ettepanekuga olen ma ka täielikult nõus. Hetke olukord, kus suuremad ja väiksemad korporatsioonid litsentseerivad oma töid “Life plus 70 years” ehk autori eluiga, millele on veel liidetud 70 aastat kõlab lausa absurdselt. Arvan, et 20 aastaga on võimalik saada maksimaalne kasum ning minna uute ideedega edasi. Praegune olukord pärsib innovatsiooni, kuna mõeldakse midagi välja, siis pannakse oma loome nii öelda “vangi” ja vajadus uue järgi puudub, sest passiivne tulu tuleb sisse terve elu vältel. (Muidugi kõik sõltub ka loome edukusest)
Kommentaarid
Postita kommentaar