Edvin`s blog

Copyleft (eesti keeles - edasikandumiseklausel) on vahend, millega on võimalik muuta tarkvaraprogramm vabaks ning nõuda, et vabad oleksid ka kõik selle programmi muudetud ja laiendatud versioonid. Täpsemini öeldes on loodud erimärgistus algupäraste õiguslike vahendite, levitamislitsentside või standardlepingute tarvis, mis annaksid ligipääsu üldsuse käsutusse antud teostele teatud põhimõtete alusel.  Copyleft erinevad litsentsid:  Väga tugev copyleft - AGPL Antud litsentsi puhul on tegemist modifitseeritud versiooniga tavalisest GNU GPL’ist. Kogu lähtekood tuleb avalikustada ja sama litsentsi alla viia. Lisaks sellele ka tehtud muudatused ja komponendid.  Näitkes: FreeJ, EdX  Tugev copyleft - GNU GPL Kõik selle litsentsiga muudetud tarkvara tuleb ka tulevikus muuta sama litsentsiga ning avatud lähtekoodiga. Näiteks: Adblock Plus, IT++ Nõrk copyleft - GNU LGPL, MPL Nõrga copylefti puhul võivad olla mõned elemendid ka ärivaralised. Kõiki tuletatud koodi elemente ei pea sama litsentsi all

Lugesin läbi teise peatüki raamatus “The Case for Copyright Reform”, mille autoriteks on Rick Falkvinge ja Christian Engström. Valisin välja kaks mind kõnetanud ettepanekut.  Moral rights unchanged We propose no changes at all to the moral right of the author to be recognized as the author. Nobody should be allowed to claim that they are ABBA, or have written all of Paul McCartney’s songs, unless they actually are or have. To the extent that this is a real world problem, it should still be illegal to do so. ”Give credit where credit is due” is a good maxim that everybody agrees with.  Selle ettepanekuga ma täielikult nõustun. Mitte keegi ei saa lihtsalt varastada kellegi loomingut või nimetada ennast kellekski/millekski, kes ta tegelikult ei ole. Kui tekib vajadus kasutada kellegi loomingut, mis tahel kujul, tuleb alati välja tuua originaal autor. 20 years of commercial monopoly  Much of today’s entertainment industry is built on the commer- cial exclusivity of copyrighted works. This,

  Vali üks Virginia Shea 10 käsust ja too ajaveebis mõni hea näide omaenda kogemustest: Aita piirata sõimusõdu: (valitud käsk) just nimelt piirata, sest teatud määral on flaming ehk võrgusõim võrgusuhtluse paratamatu osa. Eestikeelne vaste "võrgusõim" (vahepeal pakutud "leim" ei ole just õnnestunud sõna ja ei levinud kuigi laialt) ei anna tegelikult termini sisu täielikult edasi - flame võib sisaldada ka humoorikat tögamist või satiiri (eestikeelne vaste võiks olla "kobisemine"). Samas on suur osa neist ka tõeline sõim. Üldine tava on olnud lubada üht-kaht "kurja kirja" (sõnavabadus!), mitte aga nende kasvamist sõimusõjaks ( flamewar ) - terveks tigedaks kirjavahetuseks paari inimese vahel, mida teised asjasse mittepuutumatud nõutu näoga lugema peavad ja grupi tegeliku teema jaoks enam aega ja ruumi ei olegi. Isiklik arvamus: Võrgusõim on tõesti väga levinud nii noorte, kui ka vanemate inimeste seas. Kohati on tunne, et inimesed muud ei teekski

  Visioon 2020 eeldus:  Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud, mis on muutnud töö tegemise paindlikuks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tegutsedes. See võimaldab muu hulgas rohkem kaugtööd ja osaajaga tööd – nii on saanud tööturule tulla ka töötegijad, kes on seni pidanud jääma eemale. Ettevõtete jaoks tähendab see võimalust tööjõudu jagada ja inimressurssi paindlikumalt juhtida. Tänapäeva reaalsus:  Selle väitega ei saa veel sajaprotsendiliselt nõustuda aga aasta 2020 muutis märgatavalt ettevõtete tööprotsesse. Tänu Covid-19 viirusele pidid paljud ettevõtted üle minema sunniviisiliselt kaugtööle ehk töötaja pidi oma igapäevaseid tööülesandeid täitma väljaspool tööandja asukohta. Covid-19 viirus pole kindlasti nali, kuid tema abil toimus üleminek kaugtööle palju kiiremini ning tõhusamalt. Loodame, et kiire areng ei peatu viiruse tõttu, vaid jätkub ka peale seda.  Visioon 2020 eeldus: Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks