Edvin`s blog

Copyleft (eesti keeles - edasikandumiseklausel) on vahend, millega on võimalik muuta tarkvaraprogramm vabaks ning nõuda, et vabad oleksid ka kõik selle programmi muudetud ja laiendatud versioonid. Täpsemini öeldes on loodud erimärgistus algupäraste õiguslike vahendite, levitamislitsentside või standardlepingute tarvis, mis annaksid ligipääsu üldsuse käsutusse antud teostele teatud põhimõtete alusel.  Copyleft erinevad litsentsid:  Väga tugev copyleft - AGPL Antud litsentsi puhul on tegemist modifitseeritud versiooniga tavalisest GNU GPL’ist. Kogu lähtekood tuleb avalikustada ja sama litsentsi alla viia. Lisaks sellele ka tehtud muudatused ja komponendid.  Näitkes: FreeJ, EdX  Tugev copyleft - GNU GPL Kõik selle litsentsiga muudetud tarkvara tuleb ka tulevikus muuta sama litsentsiga ning avatud lähtekoodiga. Näiteks: Adblock Plus, IT++ Nõrk copyleft - GNU LGPL, MPL Nõrga copylefti puhul võivad olla mõned elemendid ka ärivaralised. Kõiki tuletatud koodi elemente ei pea...

Lugesin läbi teise peatüki raamatus “The Case for Copyright Reform”, mille autoriteks on Rick Falkvinge ja Christian Engström. Valisin välja kaks mind kõnetanud ettepanekut.  Moral rights unchanged We propose no changes at all to the moral right of the author to be recognized as the author. Nobody should be allowed to claim that they are ABBA, or have written all of Paul McCartney’s songs, unless they actually are or have. To the extent that this is a real world problem, it should still be illegal to do so. ”Give credit where credit is due” is a good maxim that everybody agrees with.  Selle ettepanekuga ma täielikult nõustun. Mitte keegi ei saa lihtsalt varastada kellegi loomingut või nimetada ennast kellekski/millekski, kes ta tegelikult ei ole. Kui tekib vajadus kasutada kellegi loomingut, mis tahel kujul, tuleb alati välja tuua originaal autor. 20 years of commercial monopoly  Much of today’s entertainment industry is built on the commer- cial exclusivity of copyrighte...

  Vali üks Virginia Shea 10 käsust ja too ajaveebis mõni hea näide omaenda kogemustest: Aita piirata sõimusõdu: (valitud käsk) just nimelt piirata, sest teatud määral on flaming ehk võrgusõim võrgusuhtluse paratamatu osa. Eestikeelne vaste "võrgusõim" (vahepeal pakutud "leim" ei ole just õnnestunud sõna ja ei levinud kuigi laialt) ei anna tegelikult termini sisu täielikult edasi - flame võib sisaldada ka humoorikat tögamist või satiiri (eestikeelne vaste võiks olla "kobisemine"). Samas on suur osa neist ka tõeline sõim. Üldine tava on olnud lubada üht-kaht "kurja kirja" (sõnavabadus!), mitte aga nende kasvamist sõimusõjaks ( flamewar ) - terveks tigedaks kirjavahetuseks paari inimese vahel, mida teised asjasse mittepuutumatud nõutu näoga lugema peavad ja grupi tegeliku teema jaoks enam aega ja ruumi ei olegi. Isiklik arvamus: Võrgusõim on tõesti väga levinud nii noorte, kui ka vanemate inimeste seas. Kohati on tunne, et inimesed muud ei teekski...

  Visioon 2020 eeldus:  Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud, mis on muutnud töö tegemise paindlikuks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tegutsedes. See võimaldab muu hulgas rohkem kaugtööd ja osaajaga tööd – nii on saanud tööturule tulla ka töötegijad, kes on seni pidanud jääma eemale. Ettevõtete jaoks tähendab see võimalust tööjõudu jagada ja inimressurssi paindlikumalt juhtida. Tänapäeva reaalsus:  Selle väitega ei saa veel sajaprotsendiliselt nõustuda aga aasta 2020 muutis märgatavalt ettevõtete tööprotsesse. Tänu Covid-19 viirusele pidid paljud ettevõtted üle minema sunniviisiliselt kaugtööle ehk töötaja pidi oma igapäevaseid tööülesandeid täitma väljaspool tööandja asukohta. Covid-19 viirus pole kindlasti nali, kuid tema abil toimus üleminek kaugtööle palju kiiremini ning tõhusamalt. Loodame, et kiire areng ei peatu viiruse tõttu, vaid jätkub ka peale seda.  Visioon 2020 eeldus: Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal ...

Arvatavasti võis kunagi pea igas kodus leida “ Eesti Entsüklopeedia” raamatuid. Võin tõdeda, et praegugi on nad mul raamaturiiulis, kui selline ajatu mälestus varasemast ajast. Interneti saabudes aga kolisid kõik tarkused Vikipeediasse. Vikipeedia on mitmekeelne vaba sisuga entsüklopeedia, mida saavad korrigeerida kõik vabatahtlikud inimesed. Siit tulebki esimene positiivne ja negatiivne külg võrreldes paberkandjal entsüklopeediaga. Vajadusel on alati võimalik Vikipeediat täiendada ning muuta andmeid ja teksti sisu ajakohaseks, kuid seda saavad teha kõik ka mitte registreeritud isikud. Sellest võib tuleneda oht, et vikipeedia artikkel võib sisaldada faktivigu ning ebatäpsusi. Seetõttu sobib vikipeedia rohkem pealiskaudsemaks informatsiooni saamiseks, mida tuleb vajadusel kontrollida ka teiste allikate põhjal.  Tänu Vikipeediale on võimalik leida  kõik vajalik informatsioon ühest kohast, mis on tänapäevases kiires ühiskonnas väga oluline. Loodetavasti areneb Vikipeedia iga aast...

Emotikonid - Arvatavasti on igaüks meist kunagi elu jooksul kasutanud emotikone, et väljendada oma emotsioone kellegagi sõnumineerides. Sõna “emotikon” tähendus tuleneb inglise keele kahest sõnast “emotion” ehk emotsioon ja “icon” ehk ikoon. Esimesi emotikone võis kohta 19. sajandil pärinevatel kirjutistel, kuid digitaliseeriti need alles 1982 aastal. Emotikoni uuemat versiooni nimetatakse emojiks (pildipõhine ikoon), mille leiutas jaapanlane Shigetaka Kurita. Tänapäeval on “emotikon” ja “emoji” väga laialdaselt levinud, kuna nad on sisseehitatud paljudesse operatsioonisüsteemidesse (IOS, Android) ja rakendustesse (Messenger, Viber).  Diskett, flopidisk (Floppy disk) - Tegemist oli magnetilise andmekandjaga, mis oli laialdaselt kasutusel aastatel 1970 - 1990. Põhiline flopidiski ülesanne oli andmete säilitamine, mille abil oli võimalik jagada informatsiooni teiste arvutitega. Flopidiski ajajärk ei jäänud väga pikaks, kuna nende asemele tulid palju tõhusamad andmete salvestamise vi...

MoviePass, Inc - USA's loodud kino piletite  müügisüsteem, mis võimaldas käia kinos piiramatu arv kordi fikseeritud kuupõhise tasu eest. Antud ettevõte oli aktiivne aastatel 2011 - 2020 ning saanud oma tegevuse  algusaastatel mitmeid nominatsioone innovatiivsete rakenduste valdkonnas nagu “25 Most Disruptive Apps of 2012” ja “The Best of Everything in 2012”. Kuigi firma kontseptsioon oli paljulubav, hakkasid ilmnema probleemid juba esimestel tegevuskuudel. Esiteks oli kuupõhise paketi hind niivõrd odav, et kinopiletite eest tuli peale maksta, kuna inimesed hakkasid käima tihedamini kinos. Samuti valmistas klientidele nördimust pidevalt muutuv hinnapoliitika ja lahkhelid USA suurima kino ketiga AMC. Vine Labs, Inc - USA's loodud meelelahutus põhine mobiilirakendus, mis võimaldas filmida kuni kuue sekundilisi lühivideosid. Rakenduse soetas enalde aastal 2012 kuulus suhtlusvõrgustik Twitter, millega nad tulid avalikult välja alles järgmine aasta. Lühikese aja jooksul sai sellest...